Madratsi võime maksimaalselt täpselt tagada lülisamba õige füsioloogilise asendi (S- kujuline), võttes arvesse selle loomulikke kõverdusi (esmakordseid ja teistkordseid), samuti osutada lülisambale kõrget ja optimaalset toetuse tasemet, takistades selle kõverdumist.
Ortopeedilne efekt vedrudeta madratsil tagatakse ainult sisebloki (täiteaine) toimimise ja omaduste arvelt, seejuures seljalihased on maksimaalselt leevendatud, st lülisammas on õiges asendis tänu tuhandetele pesadele ("mikrovedrude") omadustele, millest koosneb vedrudeta täiteaine. Kaasaegsed vedrudeta materjalid, mis on vastupidavad deformatsioonile ja sissevajutamisel, võimaldavad maksimaalselt täpselt tagada ortopeedilist efekti meie lülisambale, sõltumata inimese kehakaalust ja kasvust.
Lülisammas ei pea olema sirge, just nimelt tänu kõverdustele on ta võimeline reageerima stressidele ja hoidma keha vertikaalses asendis. Lülisamba rinna- ja ristluuosad on kõverdatud sissepoole, neid kõverdusi kutsutakse esmateks (olemas juba sünnihetkel). Kaela ja nimmepiirkonnad on painutatud väljapoole.
Horisontaalses asendis loomulike kõveruste järgimine soodustub surve leevendamiselt- lülivahekettastelt, puudub lülisambalülide närvilõpmete kokkusurumine. Lastele ja noorukitele loomulike kõveruste järgimine soodustab õiget kehahoiaku kujunemist ja luustiku ning lihastiku arengut.
Lülisamba loomulikud kõverused toimivad nagu vedrud, tänu milledele selles tekitavad elastsed deformatsioonid vastuseks gravitatsioonijõu mõjule ja lainelistele löökidele. Kui inimene hoiab selga liiga sirgelt või vastupidi küürus, lülisammas koos muskulatuuriga ja kõõlustega ei saa täielikult pehmendada lööke ja stresse ning hakkab halvasti töötama. Sarnaselt puhkamise (magamise) ajal sirge selg või liiga painutatud viib ligamentide vinetamisele või kokkusurumisele, mis viib selgroolülide ja lülidevaheliste diskide kulumiseni, ning selle tulemusena on valu seljas. Seega kõndimisel, istumisel, seismisel ja lamamisel peab lülisammas olema mugavas füsioloogilises asendis.
